5. Peatükk: Privaatne teave imbub läbi.

Kohe, kui olin oma tuppa jõudnud, võtsin oma mobla ja vajutasin Ryani kiirvaliku ikooni.

"Hei Justin, kuidas sul ripuvad?"

"Mis on selle suurtähtedega kirjutatud 'HELISTA MULLE' teatega?" pahandasin mina.

"Jessas, sul paistab nagu mesilane püksis olevat. Hinga paar korda sügavalt sisse ja välja, mu mees. Sinus on pingeid, mis vajavad maandamist."

"Kurat võtaks, Ryan Lerner! Vasta mu küsimusele!"

"Küsi ilusasti. Ütle palun 'palun'."

Hingasin sügavalt sisse ja välja. "Hea küll. Palun ütle mulle, mida sa sellega mõtlesid, kui kirjutasid 'HELISTA MULLE' kõik suurte tähtedega, mis tähendab, et sa karjusid seda. Sa hirmutasid mind põhjalikult ära."

"Ma ei märganud, et suurtähtede lukk peal oli ja ma ei viitsinud seda väikeste tähtedega ümber kirjutada. Põhjus, miks ma helistasin on et minu rahvas tahab homme koos sinu isaga maha istuda, kui see võimalik on. Nad kavatsevad teid kahte õhtusöögile kutsuda ja seejärel meie teisipäevastest ja neljapäevastest koosõppimistest rääkida,"

"Jessas, poiss-sõber, su teade pani mind tõsiselt muretsema."

"Vabandan selle pärast. Mul on tõsiselt kahju. Ma tahtsin, et mu teade sulle teada annaks, et saame nüüd hea asja. Minu rahvas neelas teisipäeva-neljapäeva idee alla, Justin." Ryan naeris. "Ma poleks iialgi arvanud, et nad seda ilma pikkade arutlusteta teeksid."

"Kas nad tõid midagi meie seksist esile?"

"Ohoo! Sa ütled seda otse välja!"

"Seda ütles mu isa, kui ma talle seda välja pakkusin. Tema sõnad olid enam vähem 'Minu arvates on see väga kaval plaan millega te välja tulite, et saaksite seksi kaks korda nädalas.' Ma arvan, et see on mul elu lõpuni meeles."

"Kurat! Mida sa vastasid?"

"Ütlesin, et tal on õigus ja et me teeksime niikuinii seksi igal võimalusel, mil saame."

"Kui ta midagi niisugust ütleks, võib see kogu idee põhja lasta."

"Sellega muret pole. Küsisin talt, kas ta kavatseb selle küsimuse üles tõsta ja tema ütles, et ei, ainult siis, kui sinu rahvas selle üles tõstab."

"Hästi, see on parem. Ma ei usu, et minu rahvas selle esile tooks."

"Kas nad teavad meie kohta?"

"Arvatavasti, kuid nad tahavad seda teemat vältida. Kui seda homme õhtul üles ei tõsteta, peaks meiega kõik korras olema."

"Nii et peaksin oma isale ütlema, et homme õhtustame sinu juures. Mis kell?''

"Mis oleks, kui te kella kuueks siia tuleksite? Või kui see liiga vara on, siis pool seitse on ka hea."

"Kõlab hästi, kuid see sõltub mu isast."

"Ma arvan, et nad lepivad selles mu emaga kokku. Muideks, kas su isa veini joob?"

"Jah, ehk klaasi õhtusöögi juurde."

"Mu isa tahtis teada. Ma arvan, et ta teeb täiskasvanute jaoks pudeli lahti, kui te õhtusöögile tulete."

"Mida meie joome? Midagi erilist?"

"Piima. Kolme või nelja sorti vurtsusid. Vett. Hulga valikuid."

"Kõlab nagu harilikult, nagu siingi. Nii et mida su ema õhtuks teeb?"

"Praetud kana. Kartulipuder. Rohelised oad. Salat."

"Mmm. Kõlab hästi. Ütlen oma isale, et ta su emale helistaks. Kui hilja ta võib helistada?"

"Pool kümme. Tegelikult sobib iga aeg enne kella kümmet."

"Sul on kodutöö tehtud?''

"Ahah. Sinul?"

"Sama lugu. Kuule, las ma räägin isale, nii pole tal ettekäänet, et täna mitte helistada ja seda järgmisele päevale venitada. Või ülejärgmisele. Või üle-üle järgmisele."

"Sul on õigus. Hiljem näeme, poiss-sõber."

"Nägemist, poiss-sõber. Ja Ryan, ma vabandan su teatele ülereageerimise pärast."

"Kuule, see oli minu poolt valesti tehtud. Ma märkasin suuri tähti ja oleks pidanud selle uuesti kirjutama."

"Mina ei oleks pidanud sinu peale ikkagi karjuma. Midagi muud veel?"

"Ei. Tahan vähe aega midagi muud kui õpikuid lugeda. Näeme koolis mañana."

"Mañana näeme."Lõpetasin kõne ja läksin tagasi elutuppa, kus isa ja tädi Beth ikka veel rääkisid. Niipea kui neil paus tekkis, segasin vahele.

"Midagi uut?" Küsisin ma.

Nad vaatasid üles ja isa vastas, "Mitte midagi sinu olukorra kohta, kui sa seda mõtlesid."

"Mind huvitavad rohkem tänupühade plaanid."

"Oh. Noh, kuna tänupühadeni on veel üle kuue nädala, siis räägime esialgsetest plaanidest."

Nii et sellest me rääkisime mõned minutid. Põhiliselt tuleb meil tänupühade õhtusöök minu emapoolse onu Dennise ja tädi Nora majas. Mul oli alati kurb meel, kui mõtlesin, et ema ei ole meiega aastalõpu pühasid veetmas. Tädi Beth ütles, et tädi Nora on tänupühade õhtusöögile peaaegu kakskümmend neli inimest kutsunud. Hulga sugulasi ja mõned sõbrad ka.

Tädi Beth lahkus umbes kell üheksa ajal. Järgnesin isale kööki.

"Rääkisin Ryaniga. Tema rahvas tahab sind ja mind homme õhtul nende majja õhtusöögile et rääkida teisipäevade-neljapäevade õppimisõhtutest ja ööseks jäämisest. Ryani ema teeb praetud kana, kartuliputru, rohelisi ube ja salatit. Ta ütles, et võime sinna minna kella kuueks või hiljemalt poole seitsmeks"

"Pool seitse sobib mulle paremini. Ma ei usu, et mul Ryani kodunumbrit oleks."

"Ma annan sulle nende numbri. Ryani ema nimi on Gloria; tema isa nimi on Kevin; nende perekonnanimi on Lerner. Siin on nende telefoninumber. " Olin nende nimed, telefoninumbri ja aadressi märkmepaberile kirjutanud. Andsin selle talle. "Lase käia."

"Kas mul sobib neile nii hilja helistada?"

"Ryan ütles, et võid neile helistada igal ajal enne kella kümmet."

"Hea küll, teen seda siis nüüd."

~~~<<>>~~~

Kui ma kool jõudsin, nägin Devin Wongi 300 hoone sissekäigu juures seismas. Kui ta mind märkas, viipas ta mulle. Ma naeratasin ja läksin tema juurde.

"Hommikust, Dev," Ütlesin mina."Näed kuidagi õnnetu välja täna hommikul. Kas su koer sõi su kodutöö ära või midagi sellesarnast?" Naeratasin, püüdes ta meeleolu parandada.

"Tere, Justin. Am... kas tead, kui sa esmaspäeval kantseleisse läksid?"

Ma naersin. "Jah. Olin seal, nii tean, kuna ma seal olin."

"Paistab, nagu liiguks jutt sinust ja võmmidest."

"Nalja teed või."

"Ei. Sooviksin, et see nii oleks, kuid mõned inimesed teavad, et me sõbrad oleme ja nad on minult küsinud, kas see on tõsi."

"Misasi on tõsi?"

"Justin, sul on probleem. Olen sinu kohta midagi kuulnud mitmelt inimeselt. Eile, kui sa pidid asedirektori kabinetti minema, kuulis üks poiss pealt, kui üks võmmidest oma mobiiliga koridoris rääkis. See poiss ütles, et sa vägistasid ühe tüdruku ja nad tahtsid sind arreteerida, kuid mingil põhjusel ei saanud seda teha. Jutt hakkab levima. Sa pead midagi ütlema, mis kuulujutud peataks.

"Kurat! Sa ütlesid kuulujutud, mitmuses. Mida see tähendab?"

"Igat sorti jutte hakkab levima. Selliseid et sind arreteeriti, et see tüdruk on su õde - ja ma tean, et sul pole õde - ja et ta on rase. Sellised kuulujutud."

"Las ma räägin sulle, kuidas asi tegelikult oli. Palun hoia see kõik enda teada. Ma ei taha, et kuulujuttude veskisse lisa satuks."

"Sa tead mind, Justin. Oleme parimad sõbrad. Mida sa mulle ka ei räägiks, jääb minu juurde. Lähme sinna, kus pole hulga lapsi ümber ja saame privaatselt rääkida." Devin näitas platsile 300 hoone teises otsas. Seal polnud palju lapsi, kuna seal ei olnud sissekäiku hoonesse.

Kui me sinna jõudsime, rääksidin talle Susan Carverist. "On olemas tüdruk, kes ilmselt näeb minu moodi välja. Ta on arvatavasti kuulutanud, et olen ta vend..."

Devin katkestas mind. "Ta ütleb, et on sinu vend? Jama. Me oleme üksteist tundud juba ühe aasta vanuseset alates, sul pole õde."

"Ma tean seda. Peale selle on ta veel viieteistkümnene, nii et kuidas saab ta minuga sarnane õde olla, kui me kaksikud pole? Minu isa oli minu sünni juures ja ta ütles, emal sündis ainult üks laps, mina. Ta ei saa ka minu poolõde olla, sest siis poleks me sarnased.

"Ta käib mingis teises gümnaasiumis, ja elab kusagil ümbruskonnas. Ta ütleb, et nägi mind DV Gümnaasiumi suveprogrammil sellel suvel. Mina teda seal ei näinud, kuid seal oli oma paartuhat last ja hulga kursusi, nii et pole üllatav, et ma teda ei näinud. Ma olen mõelnud, et ehk me pole nii sarnased nagu kaksikud, et ta lihtsalt arvab nii.

"Igatahes, isegi kui ma peaks ta vend olema, teatab ta, et olen teda vägistanud. Ma pole kunagi tüdrukuga seksinud. Ma ei tea, kuna see vägistamine peaks olema aset leidnud. Igatahes töötab minu asjaga mu tädi Beth. Ta on maakonna abiprokurör ja ta on juba mõndagi välja kaevanud. Ta avastas, et see tüdruk on kasulaps ja on oma kasuperes olnud sellest ajast saadik, kui ta kümnene oli."

"Tead sa ta nime?"

"Jah, ja see on imelik. Nimi on Susan Carver, sama perekonnanimi, mis minul. Tema kasuvanemad on Brandon ja Linda Gage. Mees on võmm, leitnant Shell Ridge politseijaoskonnast. Tema tegi sissekande kaebusele, mis süüdistab mind vägistamises. Minu arvates on tegemist mingi pettus-skeemiga, et mu isalt raha saada.

"Igatahes saatis see leitnant Gage kaks Shell Ridge võmmi mind arreteerima. Ma ütlesin, et neil ei ole minu arreteerimiseks alust - olen isa kõrvalt seadusandluse kohta ühtteist tähele pannud - ja ütlesin neile, et nad helistaksid Beth Wolmanile piirkonna advokaadi büroosse. Ta on mu tädi, kuid ma ei öelnud võmmidele seda. Üks nendes läks kabinetist välja telefoniga rääkima, et mina ta juttu ei kuuleks. See oli see aeg, kui poiss, kes kuulujutte levitab, kuulis, mida võmm selle vestluse ajal ütles. Igatahes pidi tädi Beth talle põhjaliku peapesu olema teinud, kuna ta tuli tagasi ja ütles, et nad ei saa mind arreteerida ja et ma võin klassi tagasi minna, kuid ei tohi maalt lahkuda. Nii siis püüame me koos tädi Bethiga välja selgitada, miks see Susan Caver teatas, nagu oleksin ma teda vägistanud."

"Kas sa otsisid teda Facebookist? Või otsisid nende aadressi Googlis?"

"Ei. Arvan, et võiksin seda teha. Noh, tegelikult ma ei saa seda teha. Tädi Beth juba ütles mulle et ma et ei püüaks temaga kontakteeruda ega teda leida, isegi selleks mitte, et ainult näha, milline ta välja näeb ja ma lubasin, et ei tee seda. Kui ta mind näeks, võiks ta uusi avaldusi teha, nagu jälitaks ma teda või midagi sellesarnast."

"Aga miks mina ei võiks neid üles otsida? Ma võin leida kooli piirkonna, kus nad elavad ja millises gümnaasiumis ta käib. Siis ma vaatan, kas suudan leida ta pildi kooli interneti lehelt. Siis püüan teda Facebookist leida ja vaadata, kas ta on Instagrammis või mõnel teisel pilte jagaval lehel. Siis pole sina üldsegi asjasse segatud."

"Sa teeksid seda? Tundub olevat palju tööd."

"Muidugi. Miks ei peaks ma seda oma parimale sõbrale tegema?"

Naeratasin. "See on äge. Tänan!"

"Kui sind homme näen, ütlen sulle, kui midagi leidsin."

Kuulsime esimest kella ja suundusime oma klassijuhataja tundi.

Nägin klassijuhataja tunnis Ryanit ja ta ütles, et kuulis kuulujutte ja ütles lastele, et see tõsi pole ja et ma pole kunagi mingit tüdrukut vägistanud ja et tema peaks seda teadma, sest me mõlemad oleme geid ja poiss-sõbrad.

Lapsed, keda ma tundsin küsisid, kas kuulujutud vastavad tõele. Mina ütlesin, et pole kunagi ühtegi tüdrukut vägistanud ja kuna ma gei olen, on väga ebatõenäoline, et ma midagi sellist kunagi teeks. Ütlesin ka, et kogu asi tundub olevat mingi pettus-skeem.

~~~<<>>~~~

Õhtul, kui isa koju tuli, ütlesin talle, mis koolis oli juhtunud. Ta oli maruvihane ja ta helistas tädi Bethile et rääkida kuidas võmmi vestlust oli pealt kuulatud ja et Los Acrose Gümnaasiumis kuulujutud levisid. Ta ütles, et see oli ka tädi pahandanud, kuid asi oli tehtud ja meil pole võimalik midagi teha, et seda parandada. Ta ütles, et räägiksin kõigile, kes minult selle kohta pärivad, et midagi sellist pole juhtunud ja ei midagi rohkem.

Siis läksime me Ryani poole õhtusöögile ja nende rahvaga rääkima meie teisipäeva ja neljapäevõhtustest 'õppimise' sessioonidest.