Järgmisel päeval koolis istus Jake õppimisruumis, lugedes inglise keele tunnis üles antud juttu, kui Gari tuli ja tema kõrvale istus. Abiõpetaja, kes tundi jälgis, lubas õpilastel tasakesi omavahel rääkida, nii et nad saaksid koos projekte teha. Gary kasutas seda ära. Siiski polnud ta huvitatud kooli projektist.

Gary oli suurt kasvu. Mitte päris nii suur nagu Grady, kuid peaaegu. Ta mängis jalgpalli võistkonnas kaitses koos Gradyga, kuid oli tavaline kaitsemängija, mitte ründav. Ta polnud ka nii raske nagu Grady. Gady kõht pingutas igat särki või dressi, mi tal seljas oli. Peale seda, kui Jake oli Garyle puhta t särgi andnud tolle seljas oleva verise asemele, oli Gary punastanud; siis oli tagasihoidlikult küljega Jake poole pöördunud, oma särgi seljast koorinud ja puhta selga tõmmanud. Jake oli Gary ülakeha näinud. See oli lihaseline. Mitte paks, lihtsalt laiadest õlgadest kitsa pihani ahenev, selgesti eralduvate üla-kõhu lihastega. Jake oli ära läinud, kui Gary nägu oli veel selga tõmmatava t särgiga kaetud. Ta oli lähema joogikoha juurde läinud ja pika sõõmu võtnud, et oma kehal lasta rahuneda.

Olles suur ja lihaseline, nägi Gary väga maskuliinne ja hea välja. Kandiline lõug, üksteisest kaugel asetsevad tumesinised silmad, liiva-blondid juuksed, külgedelt lühikeseks lõigatud ja pealt küllalt pikad, et ta sai neid pearaputusega silmilt ära heita, kui nad tal üle näo langesid. Puhas päevitunud nahk ja sirge nina täiendasid pilti. Jeremy polnud Jake’i tüüp, kuid Gary oli seda kindlasti. See pahandas Jake’i väga. Ta ei tahtnud, et poisid talle külgetõmbavad tunduksid. Samuti oli ta nüüd küllalt vana teadmaks et ei suuda selle vastu võidelda. Ta oli see, kes ta oli. Kuid ikkagi oli see pahandav. Nooremana oli ta oma kiindumust teistesse poistesse näinud kui mööduvat faasi. Ta oli lootnud, et see ajapikku kaob, kuid see polnud näidanud mingeid kadumise märke; ta hakkas sellega leppima kui paratamatusega. Kuid ta oli siiski alles leppimas sellega.

Ainuke lootus, mis Jake’l oli, ja see oli segatud lootus, et Gary pole gei. Kuid märgid, mida Jake oli näinud, viitasid sellele, et Gary võis gei olla. Kuid seista Garyga silmitsi, talt otse küsides, kas ta on, oma tundeid paljastades, küsida Garylt, kas tal tema suhtes tundeid on? Ei! Kuigi ta tundis võrdlemisi kindlalt, et Gary on gei ja paistis et Jake tundus talle külgetõmbav olevat, polnud see kindel ja probleemi suurendab veelgi Jake’i mingil hetkel Restonist lahkumine, tõenäoliselt varem kui hiljem. Nii teadis ta, et kõige parem on Gary külgetõmbavust lihtsalt ignoreerida koos tunnete ja vajadustega, mida see põhjustas.

Gary nihutas oma laua Jake’le lähemale,. “Võin ma sult midagi küsida, Nick?” Tal oli tenori hääl. Ta nägi välja, nagu oleks tal bassi hääl. Väljanägemine on sageli petlik. Jake naeratas talle. Gary nägi välja nii tugev ja karm, ja siiski need mõned korrad, mis Jake teda näinud oli, oli ta vaikselt rääkinud ja näis üllatavalt õrn olevat. “Muidugi. Mida?”

“Kogu see asi, mida sa tegid peale seda, kui Grady vastu kappi jooksis. Kuidas sa teadsid seda teha? Ma mõtlen seda, et sa nagu haarasid juhtimise enda kätte ja teadsid täpselt, mida ja kuidas teha. Olin hämmelduses. Ma poleks midagi sellist teha osanud.”

Jake noogutas ja lõdvestus veidi. Seda oli küllalt kerge selgitada. “Ma rääkisin eile õhtul teile kõigest sellest treeningust, mida ma võimlas tegin. Me harjutasime võitlemist. Kui teismelised harjutavad, siis hulga neist vihastavad ja unustavad, et nad harjutavad. Kui nad vihastavad, võivad nad vägivaldseks muutuda ja mõnikord saab mõni viga. Mõnikord lüüakse mõni teadvusetuks. Siis on see ohtlik, sest nad ei saa öelda, mis neil viga on ja neid liigutades võid sa neid vigastada.

Õppisin seda kõike treeneritelt võimlas. Ma jälgisin, mida nad tegid, kui keegi peale maha kukkumist oli teadvusetu ja halvas asendis. Kui keegi tugevalt veritses, püüdsid nad esiteks verejooksu peatada. Tegin ainult seda, mida ma näinud olin. Teadsin, et peame Grady verejooksu peatama ja vältima vere suhu ja ninna jooksmist ja et peame teda liigutama. Selja hoidmine sirgena peast kuni pihani on kaela vigastuse puhul tähtis, nii tegin ma seda kui teie kahekesi teda tirisite. Minu arvates saime me hästi hakkama. Keegi ei öelnud seda pärastpoole, kuid sa ei tee seda sorti asju kiituse saamiseks. Sa teed seda kellegi aitamiseks. Mulle Grady ei meeldinud. Mulle ei meeldinud see, mida ta Jeremyle tegi. Kuid kui sa inimene oled, teed sa vigastatule mida võid, kas ta sulle meeldib või vihkad sa teda.

“Kuid juhtimise enda kätte haaramine? Väheke kamandamist? Üldiselt pole ma selline. Võibolla tegin seda selle pärast, et pidin. Ma ei mõelnud üldse sellele.”

Garyl paistis kuluvat aega, et seda seedida. Siis punastas ta kergelt, kui rääkima hakkas. “Jeremy on gei, sa tead seda. See ei paistnud sind üldsegi häirivat.”

Sellele oli Jake’l kerge vastata. “Sind ka mitte. Ma nägin kuidas sa teda ostukeskuses aitasid. Mida ma ei näinud, oli Grady takistamine tema kiusamisel.”

Gary vaatas maha ja oli hetke vait. Lõpuks ütles ta tasakesi, “Ma tean. Asi on selles, et sa pead Gradyt tundma. Ta ähvardab palju. Ta on enamuse ajast vaenulik ja agressiivne persevest. Kuid tegelik füüsiline kiusamine? Inimestele haiget tegemine? Ta ei tee seda palju ja kui teeb, siis selle pärast, et vihane on. Tal pole oma viha üle üldsegi kontrolli. Ostukeskuses polnud ta tegelikult Jeremy peale vihane. Ta püüdis rohkem kui midagi muud teistele muljet avaldada. Gradyga on parem lasta tal olla, mitte vahele astuda, kui see vajalik pole. Kui sa talle midagi ütled, vahele segad, nagu ma oleks Jeremy puhul võinud teha, siis tunneb ta et talle on väljakutse esitatud. Siis ta vihastab ja see on ohtlik.”

Gary paistis lõpuks mõningast enesekindlust kogunud olevat, sest ta tõstis oma silmad Jake’le. "Sa nägid, mis koolis juhtus. Sa astusid vahele ja minuti pärast oli kaklus lahti. See oleks minuga ostukeskuses juhtunud, kui oleksin vahele segada püüdnud. Nii ma ei seganud. Ma ei teadnud, kas tal oli kavas Jeremyle ostukeskuses haiget teha. Ma ei arvanud, et oleks. Kui oleksin näinud, et ta seda teeb, loodan, et oleksin vahele astunud, kuid ma ei tea. Ma pole kunagi kakelnud. Olen kindel, et Grady oleks mulle kallale tulnud ja mina poleks teadnud, kuidas teda peatada. Ma soovin, et oleksin Jeremyt paremini kaitsnud ja mul on häbi, et ma seda ei teinud, kuid minust tõesti pole kaklejat.”

Gary vaatas jälle enda kogumiseks maha, siis tõstis jälle pilgu. “See on teine asi, mida sa tegid peale Grady eest hoolitsemist, kui ta viga oli saanud ja mille ma leidsin väga muljetavaldava olevat. Sa astusid vahele, et Jeremyt kaitsta ja panid Grady magama. See oli nii hämmastav.”

“Sa paned mind punastama,” ütles Jake. “Tegin ainult seda, mida oskasin. Ja ära ole enda suhtes liiga karm. Kellegi sellise, nagu Grady peatamine on päris raske. Suurem ja tugevam kui sina ja talle meeldib kakelda? Ma nägin seda ta silmist. Kui sa ütled, et ta pole palju kakelnud, siis vean kihla, et selle pärast, et teab teda võidakse koolist või jalgpallimeeskonnast välja visata ning seda ta ei taha. Kuid kas ta tahtis haiget teha? Jah. Tahtis. Ta oleks Jermyd vigastanud. Ma tegin ainult seda, mida pidin tegema.

“Kuid ära süüdista end et teda ostukeskuses ei peatanud. See oli raske situatsioon ja sa tegid arvatavasti õige valiku.”

“Tänan.” Gary pea oli jälle maas. See andis Jake’le võimaluse teda lähedalt silmitseda, ilma et Gary oleks teda seda tegemas näinud. Jake pidi kõrvale vaatama enne kui ta seda tahtis. Pagan, kuid see poiss pani ta mahlad liikuma.

Lõpuks tõstis Gary jällegi pilgu. “Ma tahtsin sult midagi muud küsida. Ja see on natuke piinlik.”

Jake naeris. “Lase käia.”

“Noh, kui ma koos teistega sinu pool olin ja kempsu läksin, möödusin sinu toast. Ma ei läinud sina sisse, kuid vaatasin. See on see piinlik osa. Ma poleks arvatavasti sedagi pidanud tegema. Oleks justkui sinu privaatsusesse tungimine.”

Ta vaikis, ilmselt Jake’ilt mingit vastust oodates. Kõik, mida Jake ütles oli, “Ja . . . ?”

“Noh, ma nägin kitarri kasti. Tõsiselt, ma ei läinud sisse. Kuid ma nägin seda ja noh, see on jällegi piinlik, kuid kas sa mängid seda? Mängid sa hästi?”

Jake naeris. “Oled sa alati nii närviline?”

Gary punastas jälle, siis raputas pead. “Tegelikult pole. Noh, mõnikord. Olen palju parem, kui tunnen inimest, kellega ma räägin . Sind ma ei tunne ja mulle tundub, et olen pealetükkiv, kui sinuga räägin. Sa arvatavasti tead, et sul on niisugune väljanägemine, mida olen varem ainult täiskasvanud meeste juures näinud, harilikult väga edukate meeste juures, kes kannavad ülikonda ja lipsu. Ainult nendele otsa vaadates võib öelda, nad on tegudeinimesed, või nagu meie võiks öelda, nad on oma eluga mäele jõudnud ja sa tunned, et ei peaks neid triviaalsete asjadega tülitama. Sinust kiirgab ka seda ja mind teeb närviliseks, tulla sinu juurde ja niimoodi rääkida.”

Jake oli šokeeritud. Tal polnud aimugi, et inimesed võivad niimoodi tunda. Ta teadis, et hoidub teistega suhtlemisest ja et ta oli omandanud väljanägemise ja hoiaku, mis võib inimesi eemal hoida kuid Gary ei öelnud seda. Ta ei öelnud, et Jake on eemale hoidev ja ebasõbralik. Ta paistis ütlevat, et ta kiirgab enesekindlust, et ta ei kiitnud rõõmuga heaks lolle, ja kui sa temaga rääkida tahtsid, pidi see olema millestki olulisest – et Jake polnud huvitatud triviaalsetest asjadest.

Jake vaatas Garyt imestades. “Mul polnud aimugi, et võiksin sedamoodi välja näha. Võibolla ma näengi. Pikka aega olen pingutanud, et inimestega distantsi pidada. Kuid see oli enesekaitseks vajalik. Ma ei taha siin niisugune olla. Mulle meeldiks sõpru leida. Tegelikult meeldiks mulle sinuga sõbraks saada.” Ta naeratas seda öeldes, iseendaga kihla vedades, et Gary punastab.

Gary punastas. Jake’i naeratus venis laiemaks. “Ma pole teadlik enda sellisest väljanägemisest,” ütles ta, “nii, et kui ma jälle selline olen, siis ütle mulle. Püüan seda lõpetada. Ehk peaksin enam naeratama.” Ta naeris ja Gary pööras pilgu ära ja niheles oma toolil. Ohoo, mõtles Jake, võibolla ta on gei ja võibolla on ta kõrvuni sisse võetud. Kuidas see mulle oleks? Ja kuidas ma teada saaksin? Ja kas ma tahan seda teada? Ta mõistis, et viimane küsimus viis enda välja rääkimisele Gary või kellegi teisega seotud olemisest. Oli see sellepärast, et ta pole siin piisavalt kaua, et see teda mõjutaks? Või võitles ta ikka veel oma loomuse vastu?

Ta ei öelnud rohkem midagi, siis aga taipas, et talt oli küsitud küsimus, millele ta vastanud polnud. Gary ei vaadanud talle silma ja ei paistnud olevat valmis ise midagi ütlema, nii ütles Jake. “Ma ei tea, kui hästi ma mängin. Ma mängin seda. Ma olin vahel misjonis öömajal ja üks vana mees näitas mulle mõnesid asju. Kitarri sain ma Kimilt, poisilt, kes mind oma isa võimlas käima sai ja kellest sai lähedane sõber, ainuke sõber, kes mul peale kodust lahkumist oli. Kitarr oli algselt tema oma ja ta oli tunde võtnud, kuid otsustas, et pole huvitatud kulutama aega, et väga hästi mängima õppida. Tema näitas mulle mõningaid algajate asju. Vana mees ütles mulle, et see on väga kvaliteetne instrument ja näitas mulle veel enam ja mul oli väga palju aega üksinda harjutamiseks. Ma oskan noodist mängida, kuid ma suudan päris kiiresti lugusid haarata ka ainult neid kuuldes. Akorde, meloodiat. Miks sa küsid?”

Gary vaatas talle jälle otsa ja paistis oleva natuke rahunenud. “Okei, see on niimoodi. Ma mängin ka kitarri. Meid on kolm, kes koos mängivad. Me kutsume endid Kolm Caballerot. Mis on naljaka võitu, kuna keegi meist pole ei mehhiklane ega hispaanlane.

“Miks siis selline nimi?” Küsis Jake.

“Noh, vaata, me mängime vanu lugusid. Mu vanaisa õpetas mulle ja ma armastan teda nagu isa. Tal on minu jaoks rohkem aega, kui mu omal isal. Kuid mu vanaisa kasvas üle 50’datel ja siis oli hoopis teistsugune muusika. Ta mängis siis bändis ja tal on tonnide viisi noote muusikast, mida tema bänd tegi. Need on kõik kenad lood, mitte hard-rokk, metal, ega räpp. Mitte selline muusika, millega hulga lapsi oma garaaži-bändides jamavad.”

“See ei selgita nime.”

“See on selle pärast, et sul pole kannatust mind lõpetada lasta.” Gary naeris, et võtta ära solvangut oma ütluselt, teha sellest nali ja Jake’le meeldis ta selle pärast veelgi rohkem. Ta ei tahtnud armuda kellesegi, kes enda eest seista ei suuda.

“50’datel oli minu arvate multikas nendest laulvatest lindudest, Disney multikas, ja linde kutsuti Kolm Caballerot See oli multika nimi ka. Noh, see oli tehtud 50’ndatel ja muusika, mida me mängime on 50’ndate oma ja mu vanaisa tegi selle ettepaneku sise-ringi naljana. Okei, see on natuke libajas, kuid meile kõigile see meeldis.”

Jakek turtsatas. “See on imelik. Peaaegu sama imelik, kui sinu öeldud 'libajas’.”

Gary punastas jällegi, mille kohta Jake otsustas, et see näeb armas välja. “Mul on halb harjumus kasutada sõnu, mida teised ei kasuta.”

“Ma teen sama,” ütles Jake ja ta silmad hakkasid särama. “Tere tulemast klubisse.”

“Teed või? Äge! Igatahes, kas sulle meeldiks meiega ühineda? Olla osa sellest, mida me teeme? Ja kas sa laulad? Oled sa hea laulja? Me vajame oma lugudele lauljat, ja ükski meist ei laula hästi. Ma püüan, kuid noh, ei laula hästi.”

“Ma laulsin kaheksandas klassis kooli kooris. Kuid kõik pidid seda tegema, nii et see ei tähenda midagi.” Jake toon oli halvustav. Gary kihistas naeru. “Ja see ei vasta üldsegi küsimusele. Seda nimetatakse kohtus mittevastavaks vastuseks. Sa ütlesid hulga sõnu, kuid jätsid küsimuse õhku rippuma. Mängid sa kitarri hästi? Ja oskad sa laulda?”

“Arvan, et saan mõlemaga hakkama. See on naljakas, ja see võib mitte see olla, mida sa tahad, kuid õppisin vanalt mehelt just samuti kui sinagi ja ta õpetas mulle sõnu ja akorde mõnedele lugudele, mis talle meeldisid. Ta julgustas mind laulma, kui ma mängisin ja treenis mind tulemusele, mida ta tahtis kuulda. Ta nimetas seda ümisemiseks. See on täiesti erinev krigisevatest häältest ja atonaalsusest mida tänapäeval kuulda võib.”

Gary säras. “Ohoo! See on perfektne! Seda me just vajame! Nii et sa teed seda? See saab lõbus olema. Vaata, meil on esinemine välja käidud ja me tõesti vajame kedagi, kes laulaks ja kedagi kes kitarri mängiks, aa . . . noh, oleks suurepärane, kui saaksime kellegi nagu sina. See oleks täpselt see, mida vajame. Nii et? Palun?”

Jake pidi mõtlema. Ta oli alati teadlik selles, kus ja miks ta oli. Ta tahtis siin linnas tagasihoidlikku olemist, ei otsinud võimalust kellegi tähelepanu tõmbamiseks. Bändiga ühinemine, kui nad üldse avalikult esinesid, paneks ta kindlasti eredamasse valgusesse, kui ta seda endale soovis. Ja Gary ütles, et nad hakkavad kusagil mängima.

Asi oli selles, et see tundus samuti olevat midagi, mida ta teha oleks tahtnud. Ta oli püüdmas end avada, muutuda enam selle sarnaseks, kes ta oli olnud nooremana, enne kui kõik tema jaoks metsa läks. Teha midagi niisugust nagu bändi astuda ja seal laulda – noh, see tundus olevat väga hea võimalus reaalsesse maailma naasmiseks, harilikku maailma, ja te ta teadis, et talle meeldiks koos teiste omaealistega mängida. Kuid oli see talle turvaline teha?

Kainelt mõeldes oli see seda. Keegi ei tundud siin teda, keegi ei saanud teda leida, ta nimi oli erinev, nii et isegi WITSEC’i inimesed seda ei teadnud, või seda kus kohas ta tegelikult elas; ta oli kindlasti turvatud. Ta kammis ikka veel pilguga inimesi, kui väljas nende keskel oli. Ta oli seda juba nii palju teinud, et hakkas märkama võõraid. Riccot ta näinud polnud.

Ta oli kaalunud võimalust, et Ricco võis olla palganud kellegi teise enda eest musta tööd ära tegema. Kuid kaine mõistus ütles talle, et see on jama. See oleks tähendanud kellegi teise pildile toomist ja Ricco jaoks veelgi suuremat riski. Rohkem inimesi teadmas, kes ta on ja mida ta teinud on. Rohkem asitõendeid tema vastu, kui keegi sellest huvitatud peaks olema. Plus see, kui Ricco palgatud kutt mõrvaga hakkama ei saa ja kinni võetakse? Siis näitab ta sõrmega Ricco peale; see on talle ainuke võimalus oma karistuse vähendamiseks.

Jake oli süüdistusest teada saanud, et Riccol lasus palgamõrvariks olemise kahtlus. Kui ta seda oli, miks ei peaks ta tahtma tööd ise ära teha? Pluss see et Ricco teadis milline Jake välja näeb ja see teine kutt ei teadnud. Ei, mõtles ta, kui Ricco teda tappa püüab, oli palju tõenäolisem, et ta isiklikult kohale tuleb. Nii ei muretsenud Jake enam kellegi teise otsimise pärast. Väljas viibides kammis ta ikka veel pilguga enda ümber olevaid inimesi, kuid ainult Riccot otsides.

Siiski tähendas avalikkuses olemine, et teda oleks kergem leida, kui et ta sisse jääks ja nähtav poleks, kui Ricco teda otsiks. Kuid šanss, et Ricco siin oleks, siis aga ühelgi nende poolt antaval kontserdil, noh see näis hirmus väike olevat. Kuid see tõstatas küsimuse.

“Gary, kus te, aa, meie esinema hakkame?”

Gary näis jällegi piinlikkust tundvat. “Arvasin, et sa seda küsid. Ma arvan, et pean sellega välja tulema. Vaata, kaks teist poissi trios on, noh, geid. Nad on poiss-sõbrad. Ühel nendest on gei vanaisa, teisel gei isa. Nood kaks, vanemad mehed, mitte minu sõbrad, tunnevad üksteist ja käivad kogu aja baaris. See on gei baar. Nimega Kõver Küüs. Ma arvan, et vanasti oli ‘kõver’ slängi termin gei jaoks. Igatahes on nood mehed mõlemad meid mängimas kuulnud ja julgustasid meid avalikult esinema. Nende arvates oleme selleks küllalt head. Keegi meist ei teadnud midagi kontserdi kuupäeva korraldamisest, kuid nood kaks rääkisid Kõver Küüne omanikuga; ta on meid sinna mängima kutsunud.

Jake kortsutas silmnähtavalt tehtult kulmu. “Sa siis tahad hulga vanu mehi kiima ajada ja mind oma bändis vahtima panna?”

“Jah!” ütles Gary entusiastlikult, siis aga puhkes naerma, kui Jake üllatununa näis. ”Muidugi mitte,” ütles ta, et Jake’i muret vähendada, kuid siis langetas pilgu. “Noh, kui aus olla, siis natuke ehk, kuid ainult selle pärast et see niimoodi toimub. Mina . . . mulle meeldib koos mängida – ja gei osa? Ma ei arvanud, et sul sellega probleemi võiks olla, selle pärast, kuidas sa Jeremyt toetasid. Inimesed paistavad geisid kas vihkavat või mitte ja ma sain aru, et sina oled ‘mitte’ poolel. Kuid ma kavatsesin sulle kõigest sellest rääkida. Tahtsin ainult, et hakkaksid esiteks meiega koos mängima ja kahe teise poisiga kohtuma ja et näeksid, kui lõbus see on. Esiteks. Saad aru. Enne kõige selle rääkimist sulle.”

Gary oli kartnud, et Nick võib kogu sellest gei värgist – nii bändikaaslastest, kui esinemiskohast – kuuldes asjast loobuda, kuid mõtles, et võib ka mitte. Ta lootis, et Nick on sellega päri, ja kui ta nõustub, võib see tähendada midagi, mille üle Gary uudishimu tundis. Mitte oodates, kuid lootes. Nüüd aga Nicki näoilme ja see, et ta pahane polnud, vaatamata teesklemisele et on, paistis osutavat, et tal pole gei osaga mingit probleemi. Gary tundis kergendust, kuigi polnud saanud lähemale vastusele, mida ta saada tahtis.

See mida Jake tundis oli: šanss et Ricco teda gei baarist otsib on nii väike, et teeb tema leidmise šansi samaväärseks välgutabamuse saamise šansiga. Ja selle pärast ei muretsenud ta üldse.

Ta nägi Gary lootusrikast ilmet ja ütles, “Okei, ma tulen ja istun teiega ühe proovi. Siis ma otsustan. Okei?”

Gary naeratas ja noogutas. Perfektne, mõtles ta. Absoluutselt perfektne.

Sellel õhtul, kui Jake mängis akordi järjestusi ja näppis meloodiaid oma kitarril, ei saanud ta Garyt oma peast välja. Ta teadis miks. Kutt keeras teda üles nii, nagu seda temaga varem polnud juhtunud. Ta oli olnud kuttidest sisse võetud, kuid see oli lühikese ajaga möödunud. Garyst oli ta mõelnud sellest alates, kui oli teda ostukeskuses näinud ja temaga aja veetmine õppe-klassis tegi tundmused ainult tugevamaks. Talle meeldis ta väljanägemine ja nüüd oli ta näinud tema isiksust. Gary rääkis vaikselt, kuid tema sõnade taga peitus palju. Ta seisis enda eest ega andnud kergesti alla. Ta hakkas kergesti piinlikkust tundma, kuid ei lasknud end peatada.

Jake’le meeldis idee bändis mängimisest, rohkemate enda vanuste kuttidega kohtumisest ja rohkem kui see meeldis talle idee enama aja veetmisest Garyga.

Riccoo vaatas enda kõrval magavat naist. Oli soe öö ja teda kattis ainult õhuke lina ja see oli maha libisenud, nii et üks rind oli katmata. Selle peale vaatamine ajas tal peaaegu kõvaks. Ta oli kuradi seks naine.

Kahju, et pidi ta tapma, mõtles Ricco. Kuid mitte nüüd. Ta pidi talle augu pähe rääkima, et võiks jääda. Rääkida talle, et tema seks oli parim, mis ta kunagi saanud on ja et ta on imeline ja et soovib rohkem aega, et teda paremini tundma õppida. Rääkida naisele, et on mõni päev varem linna tulnud, kui ta kohtumine määratud on, et ta alati tuleb varem, kui saab ja et tahab seda aega temaga veeta. Naine oli üksildane ja läheb arvatavasti õnge. Ta võib naabrite jaoks välja mõelda loo, et tal on onupoeg külas.

Siia jäädes võib ta öelda, et on oma auto parandusse viinud ja laenab tema oma. Nii ei paljasta ta end. Ta võib gümnaasiumi jälgida, jälgida, kui lapsed peale viimast kella välja tulevad. Ta näeb Derrickit, järgneb talle sinna, kus too elab, siis aga läheb öösel sisse. Siis on tal veel vaja ainult naine ära kustutada ja minema sõita. Osta pilet tagasi NY Spokanest või Missoulast. Aega on tal otsustamiseks küllaga.