12. veebruar 2006
Tere kõigile, mu nimi on Rohutirts ja ma olen vasakukäeline.
Tean, tean. Häbene! Räägin teiega täna, kuna olen püüdnud ja püüdnud end muuta, olla nagu 'teised', kuid mu aju ja keha ajavad mulle pidevalt vastu. Kui ma proovin süüa oma parema käega, olen ma nagu siga, kui ma proovin sellega kirjutada, on seda peaaegu võimatu lugeda. 'Normaalsed' käärid, telefoni numbrivalimis kettad, kõvera otsaga tangid, kõik on kohmakad mu vasakus käes. Teie paremkäelised; te lihtsalt ei tea, kui kergelt teile kõik kätte tuleb.
Roomlased sidusid poisi vasaku käe kinni, kuni ta õppis mõõka parema käega kasutama.
Eskimod usuvad, et vaskukäelised on sortsid.
18 ja 19 sajandil peksti inimesi selle pärast, et nad vasakukäelised olid.
Aafrikas valati lapse vasakule käele keeva vett ja see maeti maa sisse, kuni selle närvid hävisid.
Teises klassis õpetati meile kaldkirja. Kuidas ma ka ei püüdnud, midagi ei tulnud välja. Ma püüdsin end muuta; tõsiselt püüdsin, kuid vasakukäelisel pole võimalik parema käega korralikult kirjutama õppida. Pidin koju minema tindise käega ja õpetaja märkustega vihikus.
13% maakera elanikest on vasakukäelised. See tähendab, et toatäie inimeste hulgas võin ka mina olla. Mina, tundes end erinevana, tundes üksikuna, lootes, et keegi ei märka, kartes et see välja võiks paista.
Ma vaatan kuulsate vasakukäeliste loendit ja see laseb mul end paremini tunda: Michelangelo, Mark Twain, H.G. Wells, Kurt Cobain, Judy Garland, Jimi Hendrix, Faith Hill, Eminem, Joshua Jackson, Angelina Jolie, Colin Farrell, Anthony Stewart Head (Giles), Jim Henson, James Marsters (Spike), ja paljud teised. Kõik need inimesed on sündinud erinevatena. Ehk pole ainult mina niisugune. Võibolla pole ma üksinda.
On täielikud vasakukäelised (mina) on mõlemakäelised (kasutavad mõlemat kätt) ja on kõik need teised inimesed, kõik 87%, kes on õnnelikuna laulavad lalelalalalaa, olles paremakäelised. Olen näinud inimesi mind vaatavat ja siis hämmeldunult ütlevat, "Sa oled vasakukäeline!" Noh, ei!! Minu arvates mõtlevad nad, et kas see on minu geenidest või kasvatusest tingitud.
Hea küll, sa imestad, kuhu ma sellega välja tahan jõuda, õigus? Aga ei, kui sa siin oled, oled taibukas ja sellest juba aru saanud. Võin endale piinlikkusest või häbist vastu pead taguda, et vasakukäeline olen, aga mis mõtet sellel on? Pliiatsi haaran ma ikkagi vasaku käega. Nii on see minu jaoks lahe.
Me kõik elame oma maailmas nii paljudel eri nivoodel. Kumma käega me kirjutame? Mis värvi on me juuksed, meie silmad, meie nahk? Oleme me pikad ja kõhnad või lühikesed ja paksuvõitu või mõnes teises kombinatsioonis? Kas me sobime teistega või on meil pahandusi põhjustavaid sõpru? Ka me oleme head matemaatikas või ei saa sellega üldsegi hakkama? Kas me naerame täie häälega, itsitame tasakesi või pööritame ainult silmi? Kas meil on lampjalad või kõverad sääred? Mida me oleme oma emalt pärinud - mida oma isalt ja millise inetu asja oma vanatädi Martalt? Kas meid tõmbab roki, popi või räpi poole? Kõik need asjad kokku teevad sinu; erilise sinu, kes su teadvuses elab ja sealt välja piilub. Sul pole kontrolli ühegi üle nendest asjadest (välja arvatud muusika valimine); need on lihtsalt selle paketi osad, kes sa oled. Oh, unustasin ühe väikese osa: oled sa gei või bi, lesbi või kusagil vahepeal, või hetero? Kuid näed - see on ainult väike osa sellest, mis sinust sinu teeb. Nii et see võiks sinu jaoks lahe olla.
Kui see tõesti nii on, et iga kümnes inimene gei on, siis loe homme koolis kokku sind ümbritsevad inimesed. Juhul, kui neid pole ainult üheksa, on seal mõned teised lapsed, kes tunnevad samu asju kui sina. Ära muretse ka nende väljaselgitamise pärast. Ainult püüa sõbralik olla nii paljude inimestega kui võimalik ja tea, et sinu aeg tuleb, kui sa selleks valmis oled.
Sa leiad oma koha. Ehk mitte täna, ehk mitte homme, kuid ajapikku saab sust täielik inimene, kelle Jumal on loonud, inimene, keda Jumal armastab tingimusteta. Vali enda üle uhke olemine, vali selle tunnistamine, et mitte igaühele ei tarvitse see meeldida, vali oma südame avamine kaastunde näitamiseks mõistmatutele. Ära kunagi karda, et sa üksinda oled - sa pole seda.
Oled sa kunagi teisipidi mõelnud? Ma mõtlesin seda, et kui su hetero sõber peaks välja tulema oma mmmm kingakarbist? (kapp on meile kinnistatud) Võid sa kujutleda end talle ütlemas: "Kui imelik, kas sa alati teadsid, et sa hetero oled? Kas see on geenidest, või kasvatusest või millest?" Kui mõni hetero seda praegu loeb - Hei! Rõõm sind näha. Me oleme sarnased, sina ja mina, me oleme justkui nagu esinevad asjad.
Ma olin üheteistkümnene, kui Matthew Shepard suri. Sel ajal ma ei teadnud, kui palju ma teda nüüd leinama hakkan. Olin kaksteist, kui Columine veresaun ajalukku läks. Kuidas sai see nii kaugele minna, ilma et keegi märganud oleks? Olin kolmteist, kui oma esimese arvuti sain kodutöö ja mängude jaoks ja neliteist, kui aru sain, et vajan võimalusi enda väljendamiseks, enne kui lõhki lähen. Olin viisteist, kui oma on-line jutustusi kirjutama hakkasin. Kirjutan neid teie jaoks. Kirjutan neid enda pärast. Kirjutan neid Matthew mälestuse auks ja kõigile lastele, kellel on ilma vähemagi kahtluseta vaja teada, et inimesed hoolivad; et inimesed armastavad neid, et siin maailmas on usaldus olemas.
Kirjutan neid lootuses, et vähemasti üks laps tuleb otsima tugevust ja lootust, nagu mina tegin ja leiab neid minu sõnades. Ma loodan austust ja kaastunnet teilt, lugejad ja võibolla tolerantsi ja tunnustamise algeid kelleltki, kes tuli süüdistustega.
Üles kasvanud lõuna osariigi väikeses linnakeses, õppisin ma varakult 'vooluga kaasa minema'. See on igaühe jaoks erinev ja iga üks meist leiab oma tee. Ma loodan ainult, et mu jutustused lasevad sul mõista et kellelgi on täpselt samad tundmused, kui sinul, täpselt samad mured ja kahtlused kui sinul, usu mind. Just praegusel hetkel on palju lapsi internetis oma tundmustest bolgides kirjutamas.
Esimene asi, mida ma tegin, kui Jõuludeks endale suure Delli arvuti sain, oli Word avada ja suurte tähtedega oma nimi kirjutada. Kirjutasin enda jaoks ja kustutasin siis, kartes, et keegi selle leida võib. Näis, nagu kinnitaksid sõnad seda, kes ma olin ja tegid mu tunded mitte enam nii keelatuteks. Läks mõnda aega, enne kui suutsin oma tundmused teile lugemiseks jutustusse panna, kuid kui see korra alanud oli siis paistis, et ma ei suutnud sõnadevoolu enam peatada.
Jah, ma guugeldasin. Me kõik oleme seda teinud. Tundsin nälga sõnade järele, mis mulle midagi tähendasid. Tundsin nälga piltide järele, mis mind värisema panid. Kuid kas tead, see muutus justkui kiiresti kulunuks. Hakkasin otsima jutte, mis laseksid mul end hästi tunda, mitte ainult seksuaalselt, kuid mis paneksid mu südame naeratama. Kui ma leidsin lugusid, mis rääkisid lastest nagu mina, kes oma identiteeti otsivad, kartes, et keegi neid ei mõista, tundes endid väga üksildastena, tahtsin ma luua tegelaskujusid minust endast, minu sisemusest; kujusid nagu sina ja mina, lapsi kes tahtsid õnnelikud olla. Mitte 'hilja õhtul üksinda oma pimedas toas' lugusid, vaid 'ma olen päevavalgus' lugusid.
Ma kirjutasin kiiresti - jälgimata õigekirja või grammatikat ja mulle ei meeldi tagasi pöörduda ja parandusi teha. Kuid tänan sind, mu emakeele õpetaja, selle eest, et piinasid mind 11 ja 12 klassis. See tasus ära. Leidsin, et kui ma kirjutan, siis mu tegelased võtavad ohjad enda kätte ja ma kaotan loo üle kontrolli. Nemad juhivad seda edasi, otsides õnnelikku lõppu; otsides seda nagu sina seda teed, nagu mina seda teen.
Kirjutan oma kogemustest, inimestest keda ma teadnud olen ja keda ma ikka veel tean. Käisin koolis koos spordimeestega ja tantsutüdrukutega ja narkaritega ja surfaritega, nohikute ja Jumalatega ja kõigi teiste lastega, kes tahavad, et nad inimestele meeldiks, tahavad ainult kinnitust oma elus. Mõned nendest on samasugused kui sina, hirmunud tunnetest, mida nad ei mõista. Kõik nad võitlevad üleskasvamise probleemidega.
Me tahame heakskiitu oma vanematelt, oma kaaslastelt, oma õpetajatelt, igaühelt, kellega me kokku puutume ja nii püüame olla nii normaalsed, kui saame, mida iganes 'normaalne' ka ei tähenda. Kui sa tahad inimestele öelda, et oled vasakukäeline, ütle seda - või sa võid neil endil seda avastada lasta. Kui tahad inimestele öelda, et oled gei, ütle seda - ... või lase sellel osal endast ilmneda omal ajal. Mida sa ka ei vali, see on sinu elu. Ära kiirusta.
Sain oma kirjanikunime sellest vanast teleshowst Kung Fu, kus väike poiss leiab end üles kasvamas koos Hiina Shaolini munkadega. Sensei, Meister Po ütleb Rohutirtsule, "Et selles maailmas vabadust leida, peab inimene võitlema. Et võita, peab ta targalt valima, kus ja kuna ta võitleb - kõik muu on vastu tuult sülitamine."
Nii arvan ma et lõpetan selle sind tugevasti kallistades ja öeldes, et valiksid targalt, armasta oma südamega ja nagu su vanaema alati ütles, ära sülita.
Ole turvaline ja õnnelik, mul on sinusse usku.